Kaasnevate haiguste levimus raviasutustes

Tabel 7 esitab mõnede uuringute tulemuste üksikasju kaasneva haigestumuse levimuse kohta liikmesriikide uimastiraviasutustes ja psühhiaatriahaiglates vastavalt riikide aruannetele. Psühhiaatriahaiglatest ei ole andmed uimastisõltuvuse kohta nii kergesti kättesaadavad kui teave psüühiliste häirete kohta uimastiraviasutustest. Kuigi selles ülevaates esitatud uurimusi ei ole omavahel võrreldavad, annavad need aimu situatsioonist Euroopa Liidu riikides. Märkimisväärseid erinevusi esines nii uuritud inimrühmade, valitud diagnostiliste kriteeriumide, kasutatud vahendite kui ka diagnoosimise aja osas. Eespool mainitud põhjustel on tõenäoline, et mitmetel juhtudel esineb ka aladiagnoosimist.

Tabel 7: Kaasneva haigestumuse levimus ravikeskkonnas Euroopa Liidu eri riikides
Riik	Keskkond	Üldkogum	n	Kaasneva haigestumuse levimus (%)	Diagnoosid	Allikas
Belgia	Psühhiaatriahaiglad ja psühhiaatriateenused üldhaiglates	Vastuvõtt haiglaravile uimastiprobleemide tõttu (1996–99)	18 920	86	skisoidne, paranoidne, skisotüüpne: 86% depressioon: 50% isiksusehäired: 43%	Psühhiaatriliste miinimumandmete andmebaas (1)
Tšehhi Vabariik	Ravikommuunid	Resideeruvad patsiendid (2001–02)	200	35	isiksusehäired: 14% depressioon: 7% neurootilised häired: 6% söömishäired: 5%	Tšehhi riiklik aruanne (1)
Saksamaa	Ravikeskused	Opiaadisõltlased	272	55	stress ja somatoformsed häired: 43% afektiivsed häired: 32% foobiad: 32% depressiooniepisoodid: 16%	Krausz (1999b) (1)
Kreeka	Vangla ja raviteenistused	Opioidisõltuvusega mehed	176	86	ärevus: 32% afektiivsed häired: 25% skisofreenia: 6%	Kokkevi ja Stefanis (1995) (1)
Hispaania	Metadoon-asendusravi	Opiaadisõltuvusega isikud	150	–	piirialane isiksusehäire: 7% antisotsiaalne isiksusehäire: 6% sotsiaalfoobia: 6% Depressioon: 5%	Hispaania riiklik aruanne (1)
Prantsusmaa	Metadoon-asendusravi	Opiaadisõltuvusega isikud	3 936	–	ärevus: 4% Depressioon: 3% käitumishäired: 3% söömishäired: 2%	Facy (1999) (1)
Iirimaa	Psühhiaatriline haiglaravi ägedateks juhtudeks	Esmavastuvõtud haiglaravile uimastisõltuvuse diagnoosi tõttu (1996–2001)	1 874	26	Depressioon: 21% skisofreenia ja muud psühhoosid: 11% Isiksusehäired: 19%	Siseriiklik psühhiaat-rilise haiglaravi aruandlussüsteem (1)
Itaalia	Vaimse tervise teenused	Eluaegsed uimastite tarbijad	58	> 22	meeleoluhäired 22% ärevus: 21% skisofreenia: 16%	Siliquini jt (2002) (1)
Luksemburg	Spetsialiseeritud uimastiravi	Eelnevalt psühhiaatrilise raviga, v.a detoksikatsioon, kokku puutunud patsiendid (1996–2002)	380	32	–	AST/ RELIS (2002) (1)
Holland	Hollandi elanikkond	Uimastisõltlased vanuses 18–64 (1996)	–	–	Depressioon: 29% sotsiaalfoobia: 29% bipolaarne häire: 24% düstüümia: 22%	Ravelli jt (1998) (1)
Austria	Mitmesugused raviteenused (ülevaade)	Uimastitarbijad	–	41–96	isiksusehäired, antisotsiaalsed häired, piirialane isiksusehäire, nartsissism	Austria riiklik aruanne (1)
Portugal	Xabregas CAT ravikeskus	Uimastitarbijad	596	> 73	obsessiiv-kompulsiivne häire: 73% Depressioon: 72% somatisatsioon 60% paranoilised mõtted: 58%	Portugali riiklik aruanne (1)
Soome	Haiglad	Uimastiga seotud haiglaraviperioodid (2002)	2 180	29	paranoilised mõtted: 58% psühhootilised häired: meeleoluhäired: neurootilised häired: isiksusehäired:	Patsientide haiglast väljakirjutamise register
Rootsi	Lundi Ülikooli haigla	Detoksikatsiooni-patsiendid (1977–95)	1 052	83	antisotsiaalne isiksusehäire: 23% mis tahes psühhoos: 14% depressivne häire: 11%	Fridell (1996) (1)
Ühendkuningriik	Sõltuvusravi kommuunis või ambulatoorselt	Uimastisõltuvusega patsiendid, 90% opiaadisõltuvusega	1 075	> 33	psühhootilisus ärevus Depressioon paranoia	Marsden jt (2000) (1)
Märkus – andmed ei ole kättesaadavad. Andmed käesolevas tabelis viitavad eri ajavahemikele (nt eluaegsed või eelmise aasta diagnoosid). (1) Rohkem üksikasju selle uuringu kohta leidub aastaaruande elektroonilise versiooni tabelis 12 OL: Kaasneva haigestumuse tabelid riigiti.

Kreekas ja Prantsusmaal läbi viidud võrdlev uurimus tuvastas, et kuigi üldiselt on psühhopatoloogia tase ravilolevate opiaaditarbijate hulgas mõlemas riigis suhteliselt sarnane, varieeruvad psühhopatoloogilised mudelid: võrreldes Kreeka uimastitarbijatega oli afektiivsete tervisehäirete levimus Prantsusmaa uimastitarbijate hulgas suurem (19% vs. 7%), kusjuures antisotsiaalsed isiksusemudelid olid enam levinud Kreeka valimis (20% vs. 7%). Uurimuste autorid panid selle tõsiasja Kreekas vähemlevinud uimastitarbimise arvele: „mida on rangemalt piiritletud sotsiaalselt vastuvõetamatu käitumine, seda tõenäolisem on, et sotsiaalselt hälbinud indiviidid on sellega seotud“ (Kokkevi ja Facy, 1995).

Üks Norra uurimus analüüsis soolisi erinevusi mitmete ainete kuritarvitajate (85% nendest olid heroiinitarbijad) ja puhtalt alkohoolikute vahel. Valim hõlmas väga suurt vaimse tervise häirete ja isiksusehäiretega uurimisobjektide osakaalu (93%). Üldiselt, võrreldes meestega, esines naiste hulgas oluliselt enam raskeid depressioone, kergemaid foobiaid ja piirialaseid isiksusehäireid. Antisotsiaalse isiksusehäire kaasumist esines kõige enam uimasteid kuritarvitavate meeste hulgas, kes tarbisid mitut uimastit (Landheim jt, 2003).