Diagnoosimine

Vaimse tervise häirete ja isiksusehäirete rutiinne hindamine ei ole alati standardse diagnostilise protseduuri osaks, mis viiakse läbi uimastisõltuvusravi alustamisel. Üldiselt uuritakse uimastiraviasutustes vaimseid sümptomeid ja häireid haruharva, välja arvatud mõnes teadlikumas ja/või enam spetsialiseeritud raviasutuses.

Igatahes on kaasuvaid haigusi ülimalt raske diagnoosida. Uimastisõltuvus ja sellest tulenev häiritud käitumine valdavalt domineerib kliinilises pildis ja varjab psühhiaatrilisi sümptomeid. Peale selle võib uimastite kuritarvitamine esile kutsuda psühhiaatrilisi sümptomeid, mida on vaevu võimalik eristada vaimse tervise häirete sümptomitest (Berthel, 2003), samas võivad uimastitest võõrutamine või äge mürgistusseisund samuti sarnaneda sellistele häiretele (Liappas, 2001). Veelgi enam, depressiooni ja ärevust võib vaadelda kui mürgistus/võõrutustsüklile omaseid sümptomeid; need sümptomid, mida tavatseti uimastitega leevendada, tulevad aine ärajätmisel või asendusravi käigus uuesti tagasi.

Metoodika edusammud on kaasa aidanud mõlema, nii vaimse tervise häirete kui uimastitarbimisega seotud probleemide diagnoosimisel. Käesoleval ajal on kasutusel palju standardiseeritud ja tunnustatud vahendeid psühhiaatriliste sümptomite ja isiksusehäirete mõõtmiseks, samuti on olemas erinevaid vahendeid uimastitarbimise harjumuste ja sõltuvuse hindamiseks. Sõltuvusastme indikaator (ASI) on multifunktsionaalne vahend, mida saab kasutada diagnoosimisel, ravi kavandamisel ja järelravis ning teaduslikes uuringutes. Sõltuvusastme indikaatori (ASI) eeliseks on see, et see on mitmemõõtmeline, mõõtes nii mineviku kui käesolevaid probleeme seitsmes valdkonnas: tervislik seisund, tööhõive ja majanduslik iseseisvus, alkoholitarbimine, uimastite tarbimine, õiguslik seisund, perekondlikud ja sotsiaalsed suhted ja psühhiaatrilised sümptomid (Krausz, 1999a; Öjehagen ja Schaar, 2003). See on standarditud ja inglise keelest tõlgitud peaaegu kõikidesse Euroopa keeltesse (EuroASI) (129). Trimbose Instituut on välja töötanud ja testinud juhised niisuguste uimastisõltlaste diagnoosimiseks ja raviks, kellel on tähelepanu puudulikkuse/hüperaktiivsuse häire (ADHD) (Eland ja Van de Glint, 2001).

(129) Vt Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskuse Hindamisvahendite pank.