eelmine | järgmine

Õiguslik kontekst: kanepi õiguslik seisund Euroopas

Jätkuvalt tekitab Euroopa Liidus (116) poleemikat kanepitarbijatele kohaldatavate kriminaalkaristuste teema, ja liikmesriikide lähenemine sellele küsimusele erineb suuresti.

Kanepiekstraktid liigitatakse narkootiliste ainetena ÜRO 1961. aasta ühtse konventsiooni narkootiliste ainete kohta I ja IV nimekirjas. Konventsiooniga nähakse ette meetmete vastuvõtmist tagamaks, et karistatavad oleksid paljud tegevused, sh narkootiliste ainete omamine. Liikmesriigid peavad konventsiooni tõlgendamisel ja kohaldamisel siiski lähtuma olukorrast vastavas riigis, kusjuures artikli 36 lõike 1 punktiga b antakse võimalus valida järgmiste variantide hulgast „ravi, koolitus, ravijärgne hooldus, rehabilitatsioon ja sotsiaalne reintegratsioon”.

Praktikas tähendab see, et kõikjal Euroopa Liidus käsitletakse kanepiga seotud õigusrikkumisi väga erinevalt. Mõned riigid on välja andnud kohtumenetluse juhendid või koodeksid selle kohta, kuidas käsitleda kanepiga seotud teatavat liiki õigusrikkumisi, võimaldades sageli eri menetlusi kergemate ja raskemate rikkumiste korral. Mõnes riigis on ilmnemas uus suundumus rakendada kriminaalvastutusele võtmise alternatiivina ravimeetmeid, juhul kui on tegemist rikkumistega, mis on seotud väikeste uimastikoguste tarbimise ja omamisega ilma raskendavate asjaoludeta. Peale selle võivad karistusseadustikud probleemse uimastitarbimise korral lubada kohtumenetluse (kaalutletud või kohustuslikku) peatamist tingimusel, et õigusrikkuja teeb läbi nõustamise või uimastiravi. Kuigi kõnealused alternatiivid kehtivad tavaliselt mis tahes uimastite tarbijate kohta, on eelmisel aastal toimunud muudatuste tulemusena Belgia ja Ühendkuningriigi seadustesse ja juhenditesse nüüd sisse viidud spetsiaalne märge probleemse kanepitarbimise kohta, eesmärgiga anda sellistele tarbijatele abi.

(116) Vt Euroopa narkoalaste õigusaktide andmebaasi (ELDD) veebisait.