eelmine | järgmine

8. peatükk
Kuritegevuse ja vanglaga seotud küsimused

Uimastitega seotud kuritegevus

Uimastitega seotud kuritegevuse võib liigitada järgmisesse nelja kategooriasse:

Tabel 4: Uimastitega seotud õigusrikkumiste aruannetes enamasti esinevad uimastid Euroopa Liidu riikides ja Norras

Riik

Märkused

Aasta

Osakaal (%)

Kanep

Heroiin

Kokaiin

Belgia

 

2002

67

8

7

Tšehhi Vabariik

(2)

2002

37

8

1

Taani

 

–

–

–

–

Saksamaa

(2) (3)

2002

56

17

9

Eesti

 

–

–

–

–

Kreeka

 

–

–

–

–

Hispaania

(1) (4)

2002

52

7

33

Prantsusmaa

(2)

2002

87

5

3

Iirimaa

(2)

2002

65

9

6

Itaalia

(1) (4)

2002

42

27

28

Küpros

 

–

–

–

–

Läti

 

–

–

–

–

Leedu

(1)

2002

10

15

1

Luksemburg

(1)

2002

28

51

21

Ungari

(2)

2002

66

16

2

Malta

 

–

–

–

–

Holland

(2) (5)

2002

37

58

 

Austria

(1)

2002

58

11

11

Poola

 

–

–

–

–

Portugal

(3) (4) (6)

2002

36

17

8

Sloveenia

(1)

2002

82

10

2

Slovakkia

 

–

–

–

–

Soome

 

–

–

–

–

Rootsi

(1) (7)

2001

34

7

2

Ühendkuningriik

(1)

2000

69

12

5

Norra

 

–

–

–

–

Märkused

Täpset määratlust jaoks iga riigi kohta vt 2004. aasta statistikabülletään, uimastitega seotud õigusrikkumiste aruannete mõistete metodoloogilised märkused.

– andmed ei ole kättesaadavad.

(1) Kõigi mainitud uimastite hulgas (eraldi või kombineeritult).

(2) Peamiste uimastite hulgas.

3) Kõigi õigusrikkumiste hulgas, eri uimastite kaupa (mõnede õigusrikkumiste korral puudub jaotus uimastite kaupa).

(4) Uimastite vahendamise/äriga seotud õigusrikkumiste hulgas (sest õigusrikkumised, mis on seotud uimastite tarbimise/omamisega tarbimise eesmärgil, ei ole kriminaalkuriteod).

(5) Andmed „heroiini“ all osutavad „tugevatele uimastitele“ (heroiin, kokaiin, ecstasy, LSD – uimastid, mis kujutavad vastuvõetamatut ohtu inimeste tervisele). Mõned õigusrikkumised on seotud nii kanepi kui „tugevate uimastitega“ ning ei ole siinkohal hõlmatud – seepärast on summa alla 100%.

(6) Osakaalud on alahinnatud, sest näidatud on õigusrikkumised iga uimasti kohta eraldi, nt ainult kanepiga seotud õigusrikkumised (see ei hõlma rikkumisi „kanep+muu(d) uimasti(d)“).

(7) Isikute hulgas, kellele prokurör on määranud trahvi või kes on saanud kohtuliku karistuse.

Allikas: riikide teabekeskused.

Esimese kolme kategooria kuritegude kohta on Euroopa Liidus vähe andmeid ning kättesaadavad andmed pärinevad kohalikest sihtuuringutest, mida tavaliselt ei viida läbi regulaarselt ning mille alusel on raske järeldusi teha.

„Aruanded“ (93) uimastialaste õigusaktide rikkumiste (tarbimine, omamine, vahendamine, uimastiäri jne) kohta kajastavad erinevusi eri riikide õigusaktide vahel, aga ka erinevaid õigusaktide kohaldamise ja täitmise tagamise viise, erinevusi prioriteetides ja kriminaalkohtuasutuste poolt konkreetsete kuritegude uurimiseks eraldatud vahendites. Lisaks erinevad uimastialaste õigusaktide rikkumiste teabesüsteemid eri riikides üksteisest märkimisväärselt, eelkõige aruandlus- ja registreerimistavade osas, st mida registreeritakse, millal ja kuidas. Need erinevused muudavad Euroopa Liidu riikide andmete võrdlemise üsna keeruliseks.

Ajavahemikus 1997–2002 kasvas uimastialaste õigusaktide rikkumiste „aruannete“ arv enamikus Euroopa Liidu riikides. Kasv oli eriti märkimisväärne (kaks korda või rohkem) Tšehhi Vabariigis, Eestis, Leedus, Ungaris, Poolas, Sloveenias ja Norras. Samas vähenes 2001. ja 2002. aastal uimastialaste õigusaktide rikkumiste arv Itaalias ja Portugalis (94) ja 2002. aastal Eestis (95), Iirimaal, Lätis, Sloveenias ja Soomes.

Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on suurem osa aruannetes esitatud uimastialaste õigusaktide rikkumistest seotud uimastite tarbimisega või omamisega tarbimise eesmärgil (96), ulatudes 52% kõigist uimastialaste õigusaktide rikkumistest Soomes kuni 90% Austrias. Tšehhi Vabariigis on 90% aruannetes hõlmatud uimastialaste seaduste rikkumistest seotud vahendamise ja äriga, kuna aga Itaalias ja Hispaanias, kus uimastite tarbimine ja omamine tarbimise eesmärgil ei ole kriminaalkuriteod, on kõik uimastialased rikkumised seotud vahendamise või äriga. Luksemburgis, Portugalis ja Norras (97) on enamik rikkumisi seotud nii uimastite tarbimisega/vahendamisega kui uimastiäriga.

Kõigis riikides, mille kohta andmed olid kättesaadavad, välja arvatud Portugal, suurenes uimastialaste õigusaktide rikkumiste hulgas viie aasta jooksul 1997–2002 rikkumiste osakaal, mis olid seotud uimastite tarbimisega/omamisega tarbimise eesmärgil (98). Kasv oli üldiselt aeglane, kuid selgemat kasvusuundumust võis märgata Belgias, Luksemburgis ja Sloveenias, ning kuni 2001. aastani Iirimaal. Portugalis hakkas uimastite tarbimisega seotud õigusrikkumiste osakaal vähenema 2000. aastal, üks aasta enne seda, kui uimastite tarbimine ja omamine tarbimise eesmärgil kuulutati kriminaalkorras mittekaristatavaks (juulis 2001) (99).

Enamikus liikmesriikides on aruannetes hõlmatud uimastialaste õigusaktide rikkumistega kõige sagedamini seotud ebaseaduslikuks uimastiks kanep (tabel 4). Sellistes riikides on kanepiga seotud 34% (Rootsi) – 87% (Prantsusmaa) kõigist uimastialaste õigusaktide rikkumistest. Heroiin on rikkumistega kõige sagedamini seotud uimasti Leedus ja Luksemburgis, kus selle osakaal on vastavalt 15% ja 51% kõigist uimastitega seotud õigusrikkumistest, samas kui Hollandis on ülekaalus „tugevate uimastitega“ (100) seotud õigusrikkumised. Konkreetseid uimasteid käsitlevate uimastialaste õigusaktide rikkumiste suhtelist osakaalu mõjutab arvukalt tegureid, nende hulgas õiguskaitseorganite rakenduslikud prioriteedid ning otsesed või kaudsed strateegilised otsused käsitleda eri liiki uimastialaste õigusaktide rikkumisi erinevalt.

Alates 1997. aastast on suurenenud kanepiga seotud õigusrikkumiste osakaal Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Luksemburgis, Ungaris ja Portugalis, samas on see Belgias, Itaalias, Leedus, Hollandis, Sloveenias ja Rootsis jäänud stabiilseks. Austrias suurenes kanepiga seotud õigusrikkumiste osakaal kõigi uimastitega seotud õigusrikkumiste hulgas kuni 1999. aastani, kuid on alates sellest ajast vähenenud (101).

Sama ajavahemiku jooksul vähenes heroiiniga seotud õigusrikkumiste osakaal kõigis Euroopa Liidu riikides, mille kohta andmed olid kättesaadavad (102), välja arvatud Ungari ja Ühendkuningriik, kus selliste õigusrikkumiste osakaal kasvas (103), ning Leedu, kus see on kõikunud alates 2000. aastast (104). Vastupidist suundumust võib täheldada kokaiiniga seotud õigusrikkumiste puhul, mille osakaal uimastitega seotud õigusrikkumiste hulgas on kasvanud alates 1997. aastast kõigis andmeid edastanud riikides, välja arvatud Saksamaa, Leedu, Luksemburg ja Ungari, kelle aruannetest nähtus langustendents (105).

(93) Mõiste „aruanded” uimastitega seotud õigusrikkumiste puhul esitatakse jutumärkides, kuna sellel mõistel on eri riikides eri sisu (politsei ettekanded arvatavate uimastikuritarvitajate kohta, süüdistusasjad seoses uimastikuritegudega jne). Iga riigi vastava mõiste kohta vt täpsemalt metodoloogilised märkused mõiste „aruanded” kasutamise kohta uimastitega seotud õigusrikkumiste puhul Statistikabülletään 2004. (Aastaaruannetes kasutati kuni 2001. aastani mõistet „vahi alla võtmine”).

(94) Uimastitega seotud õigusrikkumisi käsitlevate „aruannete” arvu vähenemise põhjuseks Portugalis on see, et uimastite tarbimine/tarbimiseesmärgil omamine arvati 2001. aasta juulis õigusrikkumiste hulgast välja.

(95) Uimastitega seotud õigusrikkumiste vähenemine Eesti sellekohastes „aruannetes” on põhjustatud 2002. aasta septembris jõustunud korduva uimastitarbimise ja väikeste koguste uimastite omamise isiklikuks kasutamiseks dekriminaliseerimisest.

(96) Vt DRCrime_Tbl 2 Statistikabülletään 2004.

(97) Norras ei tehta vahet mõistete „uimastite vahendamine/äri” ja „uimastite tarbimine/vahendamine ja äri” vahel. Ülejäänud uimastitega seotud õigusrikkumised hõlmavad üksnes „uimastite tarbimist”.

(98) Vt DRCrime_Tbl 4 Statistikabülletään 2004.

(99) Seadus uimastite tarbimise ja tarbimise eesmärgil omamise kuulutamise kohta kriminaalkorras mittekaristatavaks võeti vastu 2002. aasta novembris ning jõustus juulis 2001.

(100) Hollandis on „tugevad uimastid” määratletud kui uimastid, mis kujutavad vastuvõetamatut ohtu inimeste tervisele, näiteks heroiin, kokaiin, ecstasy ja LSD.

(101) Vt DRCrime_Tbl 5 Statistikabülletään 2004.

(102) Uimastitega seotud õigusrikkumiste ajalise jaotuse uimastite kaupa on esitanud järgmised riigid: Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Ungari, Holland (ainult kanep ja „tugevad uimastid”), Austria, Portugal, Sloveenia, Rootsi ja Ühendkuningriik (ainult kuni 2000. aastani).

(103) Ühendkuningriigi kohta olid andmed ainult kuni 2000. aastani.

(104) Vt DRCrime_Tbl 6 Statistikabülletään 2004.

(105) Vt DRCrime_Tbl 7 Statistikabülletään 2004.