Uimastiga seotud surmade arvu vähendamine

Teadmiste hulk sotsiaalsete ja isiklike ohutegurite, uimastitega seotud surmade riski ja neid suure tõenäosusega põhjustavate asjaolude kohta, eelkõige heroiini surmava üledoosi kohta on kasvanud alates 1990ndate aastate keskelt (nt Best jt, 2000; 2001; Origer ja Delucci, 2002) ning uurimistulemused viitavad meditsiiniliste ja haridusmetoodikate küllaltki suurele potentsiaalile surmade arvu vähendamisel. Üledoosist tingitud surmade vähenemist, mida täheldati hiljuti mitmes riigis (Prantsusmaa, Hispaania), seostatakse asendusravi kättesaadavuse suurenemisega (näiteks Prantsusmaal: riiklik aruanne, 2002, 2003), aga ka manustamisviiside muutumisega, ka süstimiste vähenemisega (Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus, 2004b).

Lahter 4: Uimastitarbimispunktid

„Uimastitarbimispunktid“ – ruumid, kus uimastitarbijad, kellele on antud vastav luba, saavad tarbida oma uimasteid hügieenilistes tingimustes, kvalifitseeritud töötajate järelevalve all ning kinnipidamise kartuseta – on kasutusel kolmekümne üheksas Euroopa linnas. Euroopa aruandes uimastitarbimispunktide kohta (Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus, 2004a) selgitatakse, mis on tarbimispunktid ning miks ja kuidas need rajati, kirjeldatakse nende konkreetseid sihtrühmi, eesmärke ja toimimist ning tehakse kokkuvõte olemasolevatest toenditest.

Uimastitarbimispunktide tegevus kui väga spetsialiseeritud teenus on lahutamatult seotud uimastitarbijatele mõeldud laiema teenustevõrguga ning tugineb tervishoiutöötajate, politsei, kohalike asutuste ja kohalike kogukondade konsensusele ja aktiivsele koostööle. Aruande põhjal selgub, et nad kontakteeruvad edukalt uimastitarbijate probleemsete rühmadega, edendavad väga vajalikku esmaabi ning sotsiaal- ja raviteenuste osutamist. Puhta süstimisvarustuse kättesaadavaks tegemine ning kontrollitava keskkonna loomine uimastitarbimisel vähendavad haigestumus- ja suremusriske ning avalikus kohas uimastitarbimisest tulenevat häirivat käitumist.

Uimastitega seotud surmade arvu vähendamine on eesmärgiks võetud Euroopa tasandil (EL uimastistrateegia 2000–2004, eesmärk nr 2) ning seda rõhutatakse üha enamate liikmesriikide siseriiklikes strateegiates (tabel 8 OL).

Tabel 8 OL: Strateegiad ja valikmeetmed uimastitega seotud surmade vähendamiseks Euroopa Liidu 25 liikmesriigis ja Norras (EN)

Teabe ja õppevahendite (infolehed, plakatid, brošüürid ja videod) levitamine üledoosiohtude ja sellega toimetuleku kohta uimastitarbijate hulgas ja nende sotsiaalvõrgustikus on üldine tava enamikus vanades liikmesriikides, kuid mitte uutes. Muudest tõenditel põhinevate vastumeetmete, näiteks samasse sihtrühma kuuluva tugiisiku sekkumise kohta uimastitega seotud kriisiolukordades, uimastitarbijate julgustamisest kutsuda välja kiirabi, kui nad juhtuvad olema üledoosi tunnistajateks, on andmeid mitmest riigist, kuid süstemaatilist teavet asjakohaste kursuste pakkumise kohta ei ole veel piisavalt. Mõnes riigis on uimastitarbijatega seoses kasutusel või kaalumisel selline üledoosist tingitud surmade vähendamise võimalus nagu opiaadi antagonisti (naloksoon) kasutamine (83) (Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus, 2003a).

Mõnes riigis saavad uimastitarbijad, kellel on kõrge üledoosioht, kasutada kontrollitud uimastitarbimispunkte piirkondades, kus tarbimine on laialdaselt levinud: sellised teenistused on olemas Saksamaal, Hispaanias ja Hollandis ning ettevalmistamisel Luksemburgis, Sloveenias ja Norras. Piisava katvuse korral võivad need teenistused aidata vähendada uimastitega seotud surmade arvu linnades (vaata ka lahter 4).

Projektipõhised kiirabiosakonnad Austrias tegelevad sageli üledoseerivate uimastitarbijatega (84).

(83) Vt Tabel 8 OL: Strateegiad ja valikmeetmed uimastitega seotud surmade vähendamiseks Euroopa Liidu 25 liikmesriigis ja Norras

(84) Vt Austria EDDRA projekti kontakt EDDRA andmebaas.