eelmine | järgmine

Tootmine ja kaubandus

Tabel 3: Kanepitaimede konfiskeerimine Euroopa Liidu riikides ja Norras 2001. aastal

Riik

 

Konfiskeerimiste arv

Konfiskeeritud kogused: taimede arv (kui taimede arv ei ole teada, siis kg)

Belgia

 

–

–

Tšehhi Vabariik

(1)

–

343

Taani

(1)

–

230

Saksamaa

 

785

68 696

Eesti

 

24

6 043

Kreeka

 

–

18 821

Hispaania

 

–

(3 907 kg)

Prantsusmaa

 

681

(41 kg)

Iirimaa

 

20

365

Itaalia

 

–

3 219 414

Küpros

(1)

–

274

Läti

(1)

–

(72,7 kg)

Leedu

 

–

–

Luksemburg

 

2

11

Ungari

 

–

–

Malta

 

–

–

Holland

 

–

884 609

Austria

 

120

(36 kg)

Poola

(1)

–

2 550

Portugal

 

64

3 807

Sloveenia

 

426

1 925

Slovakkia

(1)

–

535

Soome

 

612

(16 kg)

Rootsi

 

51

(3 kg)

Ühendkuningriik

(2)

1 875

71 507

Norra

 

–

(17 kg)

– andmed ei ole kättesaadavad.

Allikas: Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa teabevõrgu riikide teabekeskused, välja arvatud:

(1) Interpol (2003), Riikide statistika ebaseaduslike uimastite tootmise, kaubanduse ja tarvitamise kohta 2001, Interpol: Lyons.

(2) Corkery, J.M. ja Airs, J. (2003), Uimastite konfiskeerimine Ühendkuningriigis 2001. aastal, Resolutsioon nr 202, Siseministeeriumi teadus-, arendus- ja statistikaosakond: London.

Viimastel aastatel on Maroko olnud maailma peamine kanepivaigu päritolumaa, järgnevad Afganistan ja Pakistan, ning teataval määral tuleb kanepivaiku ka muudest Kesk-Aasia riikidest, Venemaa Föderatsioonist, Liibanonist ja Albaaniast (UNODC, 2003a). Marokot nimetati 2002. aastal jätkuvalt kõige rohkem kanepivaigu päritolumaana, järgmised olid Albaania ja India, kuid peale nende esitati päritolumaadena veel 31 riiki, mis kinnitab narkokaubanduse laia levikut ning päritolumaadena tuntud riikide arvukust (CND, 2004). Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise amet (UNODC) ning Maroko valitsus viisid 2003. aastal läbi esimese kanepitootmist käsitleva vaatluse Marokos. Vaatluse põhjal selgus, et 27% viljelusmaast Rifi piirkonnas oli kanepikasvatuse all, see vastab potentsiaalselt 3080 tonnile 2003. aastal toodetud kanepivaigust (UNODC ja Maroko valitsus, 2003). Kanepi salakaubavedu toimub peamiselt Pürenee poolsaare kaudu, kuid Holland on tähtsuselt teine jaotuskeskus edasitoimetamisel Euroopa Liidu riikidesse (Bovenkerk ja Hogewind, 2002; riiklikud aruanded, 2003).

Kanepiürdi päritoluriike on kogu maailma ulatuses. Üldiselt olid 2001. aastal kõige sagedamini mainitud päritolumaad maailmas Albaania, Kolumbia, Lõuna-Aafrika, Venemaa Föderatsioon, Jamaica ja Holland. Kanepitaimega kauplemine, kui Euroopat mitte arvestada, on enamikul juhtudel piirkondlik. See tähendab, et tootmine ja tarbimine toimub kohapeal või naaberriikides (UNODC, 2003a). Aruannetele tuginedes on Euroopa Liidus 2002. aastal konfiskeeritud kanepiürt pärit eri riikidest, peamiselt Hollandist ja Albaaniast (CND, 2004; INCB, 2004a), kuid ka Aasiast (Tai), Aafrikast (Malawi, Lõuna-Aafrika, Nigeeria, Angola) ning Ameerikast (Mehhiko, Jamaica, USA) (Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa teabevõrgu riiklikud aruanded, 2003).

Kohapeal kultiveeritakse ja toodetakse kanepit enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Olenemata sellest, et mõnel juhul võivad konfiskeeritud taimed olla mõeldud transiidiks teise riiki, võiks kanepitaimede konfiskeerimisi Euroopa Liidus (vt tabel 3) pidada kohaliku kanepikasvatuse üheks näitajaks. Belgias on kanepiviljelus viimastel aastatel levinud kogu riigis. Tšehhi Vabariigis avastati 2002. aastal esimesed suuremahulised kanepi vesikultuurina viljeluse juhud, mis asendavad kodust „oma tarbeks” kasvatamist avamaal. Eestis avastati 2002. aastal suuremal arvul kanepiistandusi, kusjuures avastati ka mõned suured istandused. Ungaris kasvatatakse aruannete kohaselt kanepitaimi üha suuremal maa-alal. Euroopa Liidus konfiskeeritakse enamik kanepitaimi Itaalias, kellele järgneb Holland, kus on konfiskeeritud taimede arv alates 1998. aastast kasvanud. See tuleneb ühtlasi lähenemisviisist, mis hõlmab paljude kohaliku tasandi asutuste omavahelist edukat koostööd (kohalike asutuste, elektriettevõtete, maksuametite jt tihe koostöö) Hollandis. Kuigi umbes pool kuni kolmveerand Hollandis tarbitavast kanepist on kodumaal kasvatatud („nederwiet”), väheneb hinnangute põhjal Hollandi kui kanepit teistesse riikidesse eksportiva päritolumaa tähtsus ning Holland muutub välismaalt tuleva kanepi transiidiriigiks, eriti seoses kanepikasvatuse suurenemisega teistes Euroopa Liidu riikides.