Kanep

Kanep on endiselt kõige tavalisem ebaseaduslik aine Euroopa Liidus, mille tarbimistase on riigiti väga erinev. Viimase aja uuringud 15-aastaste kooliõpilaste hulgas lubavad järeldada, et elu jooksul tarbimine võib olla alla 10% kuni üle 30%, kusjuures suurimatest määradest teatatakse poiste hulgas Ühendkuningriigis (42,5%). Väike kuid kindel osa (umbes 15%) viimase aasta jooksul kanepit tarbinud 15-aastastest kooliõpilastest teatab 40 või enamast tarbimiskorrast. Selline intensiivne kanepitarbimine valmistab muret, eelkõige seetõttu, et kõnealust rühma võivad ohustada negatiivsed tagajärjed. Seda probleemi ning asjaolu, et kanepiga seotud ravinõudlus on Euroopas suurenenud, käsitletakse üksikasjalikumalt valikteema all. Kanepitarbimise viimase aja (viimase aasta) levimus on suurim noorte täisealiste hulgas (15–34 aastased), olles enamikus riikides 5% ja 20%. Selgub, et kanepitarbimine suurenes oluliselt enamikus riikides 1990. aastatel, kuid on nüüd vähemalt mõnes riigis stabiliseerunud.

Euroopas konfiskeeritud kanepi päritoluriikidena nimetatakse enamat kui 30 riiki, milles väljendub kanepitootmise ülemaailmne laad. Euroopa on maailma suurim kanepivaiguturg, kusjuures enamik kanepivaigust pärineb Marokost, mis on praegu selle uimastivormi peamine päritoluriik maailmas. Kanepit viljeldakse praegu enamikus Euroopa riikides, kuigi kõigis riikides (välja arvatud Holland) on ülekaalus ikkagi imporditud kanepitooted. Näib, et Euroopasse imporditud kanepi kangus on püsinud suhteliselt stabiilsena rea aastate jooksul. Euroopa Liidus intensiivmeetodil kasvatatud kanep on tavapäraselt kangem, kuid kõnealust kahte toodet iseloomustab märkimisväärne kattuvus.